Õhuniisutid - Õhuniisutajad

Siseruumid on enamasti kuivad talvel, kui küte on täisvõimsusel. Ventilatsioonisüsteemi kaudu väljast võetud külmas õhus on niiskust väga vähe, väljutatavas soojas õhus aga palju rohkem niiskust. Seda seetõttu, et soe õhk suudab kanda palju rohkem veeauru. Mida suurem on sise- ja välistemperatuuride vahe, seda kuivem õhk väljast sisse tuleb. Inimese jaoks on mugav suhteline õhuniiskus 50%, kuid talvel jääb ruumi niiskustase sageli alla 30%. Niiskuse taset saab mõõta, ostes odava majapidamises kasutatava hügromeetri. 

Kuiv õhk põhjustab silmade kuivust ja valulikkust, kuiva ja ketendavat nahka, suu- ja ninalimaskesta kuivamist ning kehva und. Samuti on kuiva ilmaga palju lihtsam külmetada või grippi jääda. Gripiviirused, bakterid ja mikroobid säilivad kuivas õhus kauem ja hõljuvad kauem silmade kõrgusel. Seega soodustab kuiv õhk gripiviiruste ja -bakterite levikut. Ruumi optimaalse õhuniiskuse korral kleepuvad kondensaat ja õhus olevad veepiisad viiruste ja bakterite külge ning tõmbavad need alla. Tervislik ja optimaalne õhuniiskuse tase mitte ainult ei niisuta piisavalt suu ja nina limaskesta, tugevdades seeläbi selle kaitsevõimet viiruste vastu, vaid vähendab ka vastuvõtlikkust infektsioonidele. Optimaalne siseõhu niiskus vähendab õhusaastet tolmu, õietolmu ja muude osakestega. Need, kes on saastunud õhu suhtes allergilised, saavad lõõgastuda ja sügavalt sisse hingata.

Kodu siseviimistlus, puidust või riidest valmistatud mööbel (kardinad, vaip jne) imavad õhust palju niiskust. Kui õhk on liiga kuiv, võivad parketilaudade vahele tekkida praod ja tekkida elektrostaatilised laengud. Ka puidust muusikariistad lähevad puidu kuivamisel häälest ära. 

Akna avamine külmal aastaajal ei tõsta õhuniiskuse taset üldse. Muidugi on regulaarne lühiajaline tuuletõmbus väga oluline, et kodu õhk püsiks tervena, kuid liiga sage ja liiga pikk ventilatsioon kuivatab õhku veelgi. Seda seetõttu, et välisõhus on väga vähe niiskust ja see muutub soojendamisel veelgi kuivemaks.