Kas ventilatsioon võib vähendada niiskustaset?

Kuuleme tihti, et niiskes majas elades ja õhuniiskuse taset alandada soovides piisab vaid sageli akende avamisest ja ruumi tuulutamisest. Kas sellest tõesti piisab?

Lugematu arv kordi oleme foorumites näinud artikleid või kommentaare, kus elanikud kurdavad oma eluruumide kõrge õhuniiskuse üle ning kommentaarides on kõige levinum vastus "Miks nad aknaid ei ava ja tuuluta?", justkui oleks see probleemi ideaalne lahendus.

Kus on siis tõde, kas liigse niiskuse eemaldamiseks piisab tõesti lihtsalt akna avamisest?

Kodus olevad ja oma tavapärast elu elavad inimesed tekitavad ise lisaniiskust: duši all või vannis käies, riideid pestes ja seejärel kuivatades, toitu valmistades, hingates (!), vihma käes märgade riietega koju tulles jne. Tavalistes tingimustes tekitab neljaliikmeline perekond keskmiselt umbes 12 liitrit vett päevas ja kui kodus on lisaks suur akvaarium, võib niiskuse eraldumine märkimisväärselt suureneda. Seega, nagu näete, pole üllatav, kust liigne niiskus majas pärineb.

Enamik kõrge õhuniiskusega seotud probleeme tekib külmal aastaajal, kui elanikud hoiavad aknaid kinni. Samal ajal jääb niiskus majja lõksu ja ei saa sealt välja pääseda. Sest külm õhk jahutab ka akende ja seinte pindu ning kui niiskus puutub kokku külmade pindadega, tekib kondensaat. See loob sobivad tingimused hallituse kasvuks ja lõpuks märkavad inimesed seda probleemi. Samuti tähendab õhuniiskuse taseme tõus majas seda, et ruumi on palju raskem kütta, küttearved suurenevad ja maja tundub jahedam. Lisaks, kui pesu kuivatatakse pesukuivatisse riputades, võtab selle kuivamine väga kaua aega, sest ümbritsev õhk on juba niiskust täis. Lõpuks võib liigne õhuniiskus põhjustada ka mitmesuguseid terviseprobleeme.

Kõiki neid probleeme saab lahendada õhust liigse niiskuse eemaldamisega ja seeläbi kodus suhtelise õhuniiskuse taseme vähendamisega.

Akna avamine toob loomulikult sisse värsket õhku, mis aitab teie kodu õhku kuivatada. Ruumi sisenev õhk on aga tõenäoliselt ka niiske, sageli isegi niiskem kui õhk, mida see asendab. Hallitus vohab 68% suhtelise õhuniiskuse juures ja sellistes tingimustes võib külmadele pindadele kergesti tekkida kondensaat.

Kuidas saab akna avamine neid probleeme lahendada, kui tuppa sisenev uus õhk on juba niiske?

• Kui tuppa siseneb värske õhk, lahkub ruumist sama palju õhku, seega sunnitakse osa niiskest õhust välja.
• Kui tuppa sisenev uus õhk on külmem kui majas olev õhk, tuleb seda soojendada.
• Kui uut õhku soojendatakse, langeb selle suhteline õhuniiskustase.

Näiteks kui tuppa siseneva õhu temperatuur on 6 °C ja suhteline õhuniiskus 78%, püüab elanik seda soojendada 20 °C-ni ja seejärel langeb suhteline õhuniiskus 30% -ni. Sel viisil aitab värske õhk ruumi niiskust vähendada.

Siiski on ka teisi tagajärgi, mida selle meetodi pakkujad avalikustamast väldivad:

• Kas soovite, et teie ruumides liiguks pidevalt külm õhk?
• Kui palju suurenevad küttekulud, kuna peate pidevalt toaõhku 6 °C-lt 20 °C-le soojendama ja seejärel uuesti õue viskama?
• Kas teie majapidamine on tõesti nõus talvel aknaid avama (pärast vanniskäiku, magamist, toidu valmistamist, pesu kuivatamist jne)? 

Lisaks toovad kliendid sageli välja lisapõhjuseid, miks nad ei saa akent lahti hoida:

• Akna lahti hoidmine vähendab turvalisust ning suurendab varguste ja sissemurdmiste ohtu.
• Peatänava lähedal elamine tähendab, et avatud aknast pääseb sisse müra ja õhusaaste.
• Küttesüsteem ei ole piisavalt võimas, et värsket õhku piisavalt kiiresti soojendada.
• Mitte kõiki maja ruume ei köeta pidevalt.